MTÜ Terve Maa korraldas EL poolt rahastatava projekti „Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine“ raames õppereisi Hollandisse. Õppereis toimus ajavahemikus 12. jaanuar – 15. jaanuar 2010.
Grupi suurus oli 24 inimest. Reisil osalesid kaugtöökeskuste eestvedajad, Kaugtöö Ühingu koostööpartnerid ja MTÜ Terve Maa liikmed. Õppereisi programm pandi kokku koostöös Hollandi konsultatsioonifirmaga ECORYS, lennuplaani aitas koostada Wris Tours. Kogu Reisi jäädvustas MTÜ Terve Maa filmimeeskond. Märtsi 2010 lõpul valmib 15 minutiline tutvustav õppefilm Hollandi kaugtöösüsteemist ning selle kohandumisvõimalustest Eesti oludes.
Eelseminar
Reisile eelnes õppereisi eelkohtumine, mis toimus 7.jaanuaril Euroopa Hotelli Lääne –Euroopa saalis. Kohtumise eesmärgiks oli tutvustada osalejatele sihtriiki, püstitada reisi üldised ning individuaalsed ootused ja sõnastada küsimused, mida võõrustajatele esitada. Eelkohtumise ning ka kogu reisi moderaatoriks oli Klaas-Jan Reincke, kes on rahvuselt ise hollandlane, aga elab aastast 2002 Eestis, samuti on ta MTÜ Terve Maa liige. Õppereisi materjalidest jagati eelkohtumisel osalejatele kätte õppereisi vihikud. Vihiku peamine eesmärk oli praktilisus, et osalejatel oleks võimalik kogu õppereisiga kaasnevad märkmed (Hollandi õppereisi eelkohtumine, õppereis ja järelkohtumine) koondada ühte kohta. Eelkohtumisel sõnastas iga osaleja enda jaoks reisiga kaasneva ootused ja hirmud. Sellele järgnevas arutelus püüdsid osalejad võrrelda oma ootusi ja hirme reisi suhtes. Samuti pandi kirja küsimused, mida külastatavates ettevõtetes küsida. Küsimused jagati viide erinevasse kategooriasse: mudelid, võrgustik, infrastruktuur, finantseerimine ja teenused. Küsimuste formuleerimine toimus gruppides ning selle tulemusena kirja pandud küsimused edastati kõikidele Hollandi õppereisil esinejatele.
Holland kui hea valik õppereisi sihtkohaks
Holland kuulub tänu telekommunikatsiooni kvaliteetsele ning laiale kasutusele kaugtöö ja kaugtöötamise tegevuste osas maailmas teerajajate hulka. Selles väikeses riigis teeb 20,6% töötavast rahvastikust osaliselt kaugtööd. Hollandi firmad on kogenud kahekordset tõusu vaid 4 aastaga (2003-2007) nii kaugtöötajate arvus kui ka ettevõtete arvus, kes hõlbustavad kaugtöötamist oma tegevusega. Kuigi kaugtöötajaid tuvastati 2003. aastal 7% (umbes 500,000 töötajat) siis aastal 2007. aastal juba 1,1 miljonit töötajat (arvestuslikult 16% tööealisest elanikkonnast) on seotud kaugtööga. Lisaks sellele, arvestades ettevõtete arvu, lubas aastal 2003 ligikaudu 25% ettevõtetest kaugtööd puudutavaid võimalusi kasutada koos ettevõtte IT-ressurssidega, aastal 2007 ligi 50% ettevõtetest soodustab oma töötajate töötamist kodust.
Praegune kaugtöötajate osakaal Hollandis on hinnanguliselt: 1. Kodupõhised kaugtöötajad (peaaegu 40% kõikidest kaugtöötajatest) 2. Liikuvad/mobiilsed kaugtöötajad, kes töötavad oma tavapärasel töökohal (teine 40% kõikidest kaugtöötajatest) 3. FIE (füüsilisest isikust ettevõtjad) kaugtöötajad töötavad paindliku kasutusega büroodes / kaugtöö keskustes (22% kõikidest kaugtöötajatest)
Kaugtöö ja nähtud kaugtöökeskused Hollandis
Põgusalt kohtuti reisi esimesel õhtul Hollandi Telework Forum’i esimehe Willem de Jager’iga, kes tutvustas kaugtöö ja kaugtöökeskuste ajalugu ning ideed Hollandis. Willem de Jager on juunikuus tulemas ka Eestisse.
Hollandis on mobiilse ja distantsilt töötamise peamiseks põhjuseks ummikud liikluses, mis on sageli kümnete kilomeetrite pikkused ja mille tulemusena ei ole võimalik ennustada kui palju võib võtta aega, et jõuda tööle ja töölt koju. Holland on pindalalt väiksem kui Eesti, aga rahva-arv on seal 16,5 miljonit inimest. Asustustihenduse järgi on Holland Euroopas teisel kohal pärast San Marinot. Hollandi töökultuuri iseloomustab demokraatia ning autoriteetide puudumine – kõik on võrdsed. Tööjõudu on seal 8 miljonit, nendest 1,5 miljonit töötab kaugtöövormis. Telework Forumi eesmärk on tõsta see number 4 miljonile. Kaugtöö ei tähenda eemal töötamist, vaid see on töökorraldus, kus kohal ja ajal ei ole tähtsust - need valitakse vastavalt vajadusele, oluline on tulemus. Tööandja ja töövõtja on eelkõige partnerid, kes mõlemad vastutavad töö tulemuse eest. See tähendab, et töövõtjad on palju ettevõtlikuma suhtumisega, iseseisvad ja mobiilsed.
Moneypenny Enterprise
Kaugtöökeskust Moneypenny tutvustas meile Moneypenny Enterprise tegevjuht ja Hollandi Kaugtöö Forumi juhatuse liige Marianne Sturman. Moneypenny tegevusaladeks on head oskustega vabakutseliste töötajate vahendamine, organisatsioonide nõustamine paindliku töökorralduse osas ning tööjõu sisseostmise osas. Näiteks pakuvad nad väikefirmadele virtuaalse assistendi teenuseid. Hiljuti pakkusid nad parlamendile stenogrammi koostamise teenust. Ettevõtte ongi käivitanud Marianne Sturman ise kümme aastat tagasi, mil ta sai lapse ning leidis, et kodustöötamine oleks sellises olukorras igati tõhus. Ta koondas enda ümber teised sarnaste vajadustega inimesed ja nüüdseks on neil andmebaasis üle 7000 inimese CV, kellest 50% on kõrgharidusega, 85% naised ning keskmine vanus on 41. Moneypenny müüb eelkõige kogemusi ja kõrgtasemel professionaalseid oskusi. Vahendatavad inimesed töötavad kodust või töökeskustest.
Teine kaugtöökeskus, mida külastati, oli Annie Connect. Annie Connect on 2000. aasta veebruarist tegutsev Call Center, mis pakub ettevõtetele telefoniteenust. Annie eelistab riskirühmade tööhõivet, nagu näiteks puuetega inimesed, eakad inimesed ja pikaajalised töötud. Palju tähelepanu pööratakse isiklikele kontaktidele ja koolituse võimalusele Annie Akadeemias. Kõnekeskuse formaat kui selline on ainulaadne oma sektoris. Paljud Annie töötajad töötavad kodus. Igaühel on kodus töötamiseks telefoni peakomplekt, arvuti ja interneti kaudu, ADSL või kaabel. Annie Connecti kaugtöökeskust tutvustas noor ja energiline firma vanem projektijuht Roy Milder. Kõiki töötajaid/telefoniteenindajad nimetatakse asutuses Annie’deks, kuna see on üheks levinumaks naisenimeks Hollandis. Teenindussüsteem on AC-s veebipõhine ning firma organiseerib töötajale koju vajalikud tehnilised lahendused töö tegemiseks (arvuti, internet jmt). Kokku on AC-s ligi 700 töötajat. 300 töötab kontoris, ca 350 kodus ning 50 inimest kuidas kunagi, sh 20 inimest, kes töötavad vangis olles. Kõigi töötajate töökvaliteedi üle on firmal üsna range kontroll. Kuna kõneteenuste turg on muutumas, otsib Annie Connect endale ka uusi tegevussuundi.
Kolmas firma, Amsterdam Bright City’s asuv Smart Work Center, mida külastati, oli oma sisult ja väljanägemiselt nn klassikaliseim kaugtöökeskuse mudel. Nagu ka firma nimi ütleb, koordineeritakse seal tööd targalt. Keskus hakkas silma oma moodsa disainiga ning huvitavate lahendustega kontori osas. Keskkond tundus töötamiseks väga sümpaatne. Firma esimesel korruse asus kohvik-restoran, teisel korrusel kontoriosa. Meeldiv ühendatud kasulikuga. Töötajatele on kontoris ligi 60 töökohta ning eraldi nõupidamisruumid ning nõupidamistugitoolid (kliki siia). SWC on peamiselt erasektori firmade initsiatiivil loodud keskus (suursponsor näiteks Cisco Bank), aga ka kohalikul omavalitsusel on projekti juures oma roll (peamiselt just sisuliselt). SWC on eelnevalt läbi viinud põhjaliku uuringu, selgitamaks välja kaugtöökeskuste (flex Office’is) parimad toimimisvõimalused. Uuringus toodi välja 21 edutegurit keskuste toimimisel: nt hinnakujundus, lahtiolekuajad jms. Üks firma eesmärkidest on ka mobiilseks töötamiseks sobilike kohtade ühendamine ühtseks võrgustikuks. Firmat tutvustasid meile ABN AMOR Panga säästva arengu asepresident ja Hollandi Green Building nõukogu juhatuse liige Annemarie van Doorn, Smart Work Foundation juhatuse liige ja Almeris Connected Urban Development programmi esimese Smart Work keskuse juhataja Bas Boorsma ning Frisblik Consultancy tegevdirektor Arend-Jan Majoor.
Kõikidel osalejatel paluti õppereisi kohta täita ka tagasisidelehed. Tagasiside esitas 12 osalejat 19st. (5 grupi liiget kuulusid korraldusmeeskonda ning neil tagasiside lehte täita ei palutud.) Kokkuvõttes oli reisi tagasiside positiivne. 83% osalejatest leidis, et reis vastas nende ootustele, 1 inimene arvas, et reis vastas ootustele peaaegu ning 1 vastaja oli jätnud küsimuse vastamata. Õppereisi eesmärgi ja sisu osas arvas 67 %, et eesmärk saavutati täiesti, 92 %, et õppereis oli osalejale kasulik, 75% nõustus täiesti, et õppereisi sisu ja ülesehitus olid selged ning asjakohased. 83% arvasid, et nad said reisilt uusi ideid.
Hollandi õppereisi järelkohtumine toimus 11. veebruaril Tallinnas Euroopa hotellis. Kohtumise eesmärk oli kokku võtta eelkohtumisel püstitatu ja teha järeldusi õppereisil nähtu ja kuuldu osas. Kohal olid enamus reisil osalejatest. Järelseminari modereeris taas Klaas-Jan Reincke. Koos arutleti läbi, kas eelseminaril kokku pandud küsimustik oli asjakohane ning kas tekkis ka uusi küsimusi ning kui palju saadi vastuseid. Üheskoos leiti, et küsimused olid õigesti püstitatud, kuid oleks tulnud aktiivsemalt osaleda vestlustes ning esitada veelgi küsimusi. Samas leiti ka, et paljud teemad jäid ka vastuseta, nt hinnakujundus, finantside leidmine jmt. Järgmiste õppreiside puhul oleks oluline arvestada juba eelnevat kogemust ning minna edasiselt praktilisemaks ja võtta õppust näiteks SWC tehtud uuringust (eelnevalt mainitud). Järelseminariks oli valminud ka õppefilmi treiler, mida esitlesid MTÜ Terve maa liikmed Maris Tomba ja Katrin Maimik.
Järgmine kaugtöö õppreis toimub Šotimaale maikuus 2010.
